Kuigi IT-oskusi vajavad kõik sektorid ning nende järele on suur nõudlus, võivad edukat karjääri teha kõik, kes oma erialale pühenduvad ning on valmis pidevaks muutuseks.

 

“OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringute järgi on paljudes sektorites väga suur tööjõu vajadus ja puudus,” lausus kutsekoja OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad.

Näiteks on suure tööjõu voolavuse tõttu inimestest puudus teenindussektoris. “Tööstus, ehitus ning põllumajandus otsivad inimesi tikutulega taga,” lisas peaanalüütik. Paraku on tööjõupuuduse käes vaevlevatel erialadel kutse- ja kõrgkoolides lõpetajaid kordades vähem kui on töökohti pakkuda.

Samuti on ehitus- ja veesektoris väga suur põud keskkonnatehnikute ning keskkonnatehnika inseneride järele. “Meil on uued kliimasõbralikud majad ehitamisel ning nõuded on muutumas. Neisse majadesse installeeritakse tohutult põnevat tehnoloogiat, kuid tehnikuid, kel oleks kaasaegsed teadmised ja oskused on kordades vähem kui vaja oleks,” möönis Rosenblad.

Samuti on energeetikasektor väga innovaatiline ja kiiresti arenev, kuid ka selles valdkonnas on ülikoolis õppijaid oluliselt vähem kui see sektor nõuaks. Lisaks on peaanalüütiku sõnul  meeletu puudus haridusvaldkonnas reaalainete õpetajatest. “Tervishoius aga logopeedidest, farmatseutidest ja proviisoritest,” märkis ta.

IT TOIDAB INNOVATSIOONI

“IKT sektori suurest tööjõuvajadusest ja -puudusest ei maksa rääkidagi,” sõnas Rosenblad.

OSKA uuring märgib, et programmeerijad, kes oskavad inglise keelt võivad kolida ükskõik millisesse riiki ja suure tõenäosusega leiavad need spetsialistid erialast tööd. “Kindlasti on IT populaarne. IT järele on nõudlus kiiresti kasvanud, kuna ta toidab kõikide teiste sektorite innovatsiooni ja seda vajavad kõik majandusharud,” selgitas peaanalüütik.

IT-s otsitakse tikutulega taga näiteks suurandmete, andmetöötluse, andmekaeve ja andmemodelleerimise oskusi. “Samas klassikaline programmeerimine on endiselt väga nõutud,” lisas ta.

Kuid IKT töökohtade kõrval ei tasu ära unustada, et Eesti majanduses töötab 700 000 inimest ning ka paljud teised ametid on olulised. Tõsi, et IKT oskused aitavad meil hästi ka teistel töödel hakkama saada ja püsida. “Kuid ainult IKT oskused minu tööd ära ei tee ning nende kõrval ei tohi ära unustada ka oma häid erialaseid tehnilisi ja baasoskusi – need on ja jäävad,” sõnas Rosenblad.

Rääkides tuleviku töökohtadest, siis me sageli ei teagi, millised töökohad 10 või 20 aasta pärast eksisteerivad, kuid kas sel juhul tasub üldse midagi konkreetset õppida? Ekspertide sõnul pole aga millegi üldise õppimine ennast hea lahendusena tõestanud. “Ühe konkreetse ameti pealt on alati võimalik edasi liikuda, aga kõike natuke ja üldiselt osates on raske tööturule küüsi taha saada,” tõdes peaanalüütik.

PIDEV TÄIENDÕPE

Sellega on nõus ka Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik Anneli Entson. “Tegelikult tööd, ükskõik millises maailma nurgas leiavad need, kes teevad seda väga hästi ja tunnevad oma valdkonda väga hästi. Õpingutesse tasub panustada põhjalikult ning selleks, et head tööd leida tuleb osata seda ka hästi teha,” märkis haridusnõunik.

Eestis on see näitaja pidevalt ülesmäge läinud, et täiskasvanud tööealised tegelevad pidevalt õppimisega. Teadmiste omandamine on tänapäeval väga mitmekesine – kutse- ja ülikoolid on täiskasvanuid täis ning internetis on rohkelt veebikursusi. Samas YouTube on paljudele noortele esimene koht, kus uusi oskusi õpitakse.

Töötukassa oskuste arendamise osakonna juhi Kerstin Hollandi sõnul muutub see üha tavalisemaks, et tööd vahetatakse 5-7 aasta tagant või et tehakse täielik karjääripööre. “Isegi see valdkond, kus töötatakse pole enam sama. Inimeste huvid muutuvad. Inimeste janu selle järele, et teha midagi uut ja väljakutsuvat on hakanud ajas järjest rohkem välja paistma,” rääkis ta.

“Et ajaga kaasas käia, on oluline valmisolek muutusteks ning oma oskuste pidevaks täiendamiseks. Need on kahtlemata need märksõnad, et olla edukas ja konkurentsivõimeline,” tõdes Holland.

Allikas: Töötukassa

Foto: Shutterstock